Puhta raua roostetamise vältimiseks võib võtta mitmeid meetmeid:
Katte kaitse: Kaitsekatte, näiteks värvi, õli või määrdeaine pealekandmine võib tekitada barjääri puhta raua ja väliskeskkonna vahele, takistades seeläbi hapniku ja niiskuse jõudmist metallpinnale. See on levinud ja tõhus meetod roostetamise vältimiseks.
Galvaaniline kaitse: Galvaaniline (või ohverdatav) kaitse hõlmab kergemini korrodeeruva metalli (nt tsingi või magneesiumi) kinnitamist puhta raua külge. Kui mõlemad metallid puutuvad kokku elektrolüüdiga (nagu vesi), korrodeerub aktiivsem metall puhtale rauale, kaitstes sellega seda roostetamise eest.
Legeerimine: Kuigi puhas raud ise on väga vastuvõtlik roostetamisele, võib selle legeerimine teiste metallidega (nt kroom, nikkel või molübdeen) oluliselt parandada selle korrosioonikindlust. See meetod muudaks materjali siiski roostevaba terase tüübiks, mitte puhtaks rauaks.
Kuivuse ja niiskuse kontroll: Puhta raua hoidmine kuivas madala õhuniiskusega keskkonnas võib oluliselt vähendada roostetamise ohtu. Laoruumides madala õhuniiskuse taseme hoidmiseks võib kasutada kuivatusaineid või õhukuivateid.
Regulaarne ülevaatus ja hooldus: Puhta raua korrapärane kontrollimine rooste nähtude suhtes ja probleemide kiire lahendamine võib aidata vältida rooste levikut ja ulatuslikke kahjustusi.
Pakendamine: Õige pakend, näiteks õhukindlate konteinerite kasutamine või vaakumkinnitus, võib kaitsta puhast rauda hapniku ja niiskuse eest.
Oluline on märkida, et tänu oma kõrgele reageerimisvõimele hapniku ja veega on puhas raud oma olemuselt altid roostetamisele. Seetõttu võib osutuda vajalikuks nende meetodite kombinatsioon, et tõhusalt ära hoida roostetamist pikemas perspektiivis.